...ilus siil ja lõbus kägu naeratavad sinule...
Barbi P avaldas PM-is arvamuse, mille kahes lõigus on kirjas järgnev, üsna keskne sedastus:
"Loomevaldkonna peamine mõte on testida ühiskondliku ja inimliku olemise piire ning esitada vastikuid küsimusi. Moodsa kunsti olemuseks on häirida ja kaardid segi lüüa. Hea moodne kunst osutab ühiskonna ja eksistentsi valupunktidele. Sageli on kunstiküsimuste esitamise meetod kas moraalselt ärritav või skandaalne.
Kunst on valdkond, kus torgitakse ühiskondlikku mugavustsooni ja on teada, et moodsa kunsti keel on ikka ja jälle, ka Eestis segadust, viha ja raevu tekitanud. Sageli tegeleb loomevaldkond elu ja inimeksistentsi tumedama poolega, millest paljud teadagi ei taha."
Arvamus tahab "lahata" kunstilise ja tehnilise teksti erinevust.
Fakt, et esitatakse vastikuid küsimusi, häiritakse, ollakse ärritavad ja skandaalsed, torgitakse, tekitatakse segadust jne, tegeldakse tumeda poolega. Sellised sõnad nagu "inimeksistents" ja "eksistents" on muidugi antud konkreetses kontekstis üle pingutatud. Aga et vastik ja ärritav annab tunnistust ja kvalifitseerub "heaks moodsaks kunstiks", pole küll tõestatud. See ongi pigem tehnika, oskus tekitada mingi produkt, mis riivab, tungib, ärritab jne jmt. Tehnilised tekstid, nagu kunagi olid tehnilised tekstid laulupidude patriootilised kantaadid. Tänapäeval on see eelkõige turuühiskonna tüüpiline käitumismudel ja reegel - tõmmata enesele tähelepanu. Täiesti vastavuses, aga mitte vastuolus ümbritsevaga, nagu need "kunstnikud" poosetavad. (Kunstnikud on nad enamasti ametlikus ja formaalses plaanis, sest vastav õppeasutus on andnud vastava paberi.)
Mässajad MA.
Kogu selle pika kirjelduse ja veel terve hulga teksti peale, mis BP avaldas, tooks vastuseks tsitaadi kirjanikult, kelle teosed kindlasti on kunst ja erinevad tehnilistest ärritusteostest.
"Ma tean ainult niipalju,"ütles Franny, "et kui inimene on poeet, annab ta teistele midagi ilusat.(...) Need, keda sina nimetasid, ei jäta ühtegi, mitte ainsatki asja ilusaks. Need, kes on teistest kübeke paremad, saavad hakkama ehk ainult sellega, et tungivad inimese ajju ja jätavad sinna m i d a g i maha, aga see nende paljas oskus, see, et nad oskavad sinna m i d a g i jätta, ei tähenda veel, jumalapärast, et see on tingimata luuletus."
J.D. Salinger'i Franny ja Zooey (muidugi).
Kui kellelgi on haiglane tung kangutada lahti kanalisatsiooni luuke ja kutsuda inimesi neisse kiikama, siis see ei osuta veenvalt sellele, et need vaesed vaevatud vaimud oleksid kuidagi paremas kontaktis reaalsusega või tunnetaksid sügavamalt olemist, kunsti vmt.
